Täna (25. mai 2010) viibin praktilisema rõhuasetusega seminaril "Interneti ohud ja võimalused", mis toimub Rahvusraamatukogus.

Murdes müüte digitaalsest põlvkonnast (Andra Siibak)

Enne kui asuda müüte murdma, tuleks defineerida, mis on digitaalne põlvkond. Erinevatel autoritel on hulk erinevaid arusaamu, mis sellist põlvkonda iseloomustada võiks: digitaalne põlvkond, Neti põlvkond, digitaalsed pärismaalased, …

Digitaalset põlvkonda peetakse iseseisvaks, avatuks, loominguliseks, innovaatiliseks - seda läbi Interneti prisma.

99,9% eesti noortest kasutab arvutit ja Internetti, keskmiselt 3 tundi või veidi rohkem päevas. Nüüd müütide juurde.

Müüt - noored oskavad kõiki Interneti võimalusi kasutada

Võimalusi avastatakse infootsingust kuini interaktiivsete ja loominguliste tegevusteni. Peamiselt tegelevad eesti noored Internetis kiirsuhtlusega, laetakse alla filme, aga arutatakse ka kaaslastega kooliasju. Suhtlemis- ja infootsingu vajadus. Internet kui uus hariduslik meedium - Interneti otsing aitab oluliselt säästa noorte arvates aega, kuna ei pea otsima infot raamatutest.

Müüt - noored on väga aktiivsed sisutootjad Internetti

Aktiivselt tegelesid sisu loomisega suhteliselt vähesed (15% näiteks blogivad, 18% omavad kodulehte). Eelistatakse sisu luua kindla struktuuriga keskkondadesse - suhtlusportaalid, foorumid, kommentaariumid. Vähem kasutatakse loomingulisemat lähenemist nõudva sisu loomise võimalusi - blogid, kodulehed.

Müüt - tüdrukud on aktiivsemad sisuloojad kui poisid

Müüt - õpetajate teadlikkus Internetist on vähesem kui õpilastel

Müüt - eesti lapsevanemad on hoolimatud ja neid ei huvita, mida nende lapsed Internetis teevad

Praegu on käimas uuring - üle-Euroopaline online-riske ja ohtusid ning nendega toimetulekut käsitlev uurimus

Müüt - noored loovad suhtlusportaalidesse profiili selleks, et aega veeta. (N, 11): "kõigil oli ja siis ma tahtsin ka". Sotsiaalsed võrgustikud kui kaasaegne panoptikum. Siiski - kasutamise põhjused on sarnased olenemata vanusest.

Müüt - noored teevad suhtlusportaalides midagi niisugust, millest vanemad ei saagi aru saada

Andra Siibak toob välja, kuidas saada Rate.ee-s populaarseks: ilus välimus, fotode töötlemine; trenditeadlikkus rohkem poiste puhul.

Müüt - Internetis sa võid olla kas või koer

Koer, lambakoer, spanjel, aga sa ei saa olla kass.

Eeskujudeks vanemad populaarsemad kasutajad, meedia- ja reklaamitegelased; meeste puhu matšokultuur, aga ka nn. Mr. Niceguy (poisid, kes vaatavad päikeseloojangut, kaisutavad roosat elevanti, …)

Müüt - eesti noored on tõeline digitaalne põlvkond

Ei, noored turnivad jätkuvalt Interneti võimaluste avastamises redeli esimestel pulkadel, ei ole jõudnud viimasteni, mida iseloomustab loomingulisus ja rikkalike väljendusvõimaluste täielik ärakasutamine, mis väljub etteantud tehnilise struktuuri või konteksti piiridest.

Henn Sarv vs küsija: kust maalt siis tegelikult läheb psühhofüüsiline piir - kust maalt algab suhtlemine in live ja kust maalt lõpeb virtuaalne suhtlemine?

Teeme padipehme maailma (Kalev Pihl)

Miks me teeme koleda maailma, teeme pigem parema, teeme padipehme! Miks tekib tõrge - kas te ostaksite auto, kui te teate, et 1% neist teeb aasta jooksul avarii? Lapsevanemal võib ju tekkida tunne, et miks siis ei võiks olla arvuti asi, mille taga laps istub turvaliselt? Tehke selline arvuti ja Internet, mille taga laps istub kui elades padipehmes maailmas.

Ohud ja kust need tulevad

Kalev Pihl selgitab näite varal (erootikapood keset küla), et Internetis tajutakse anonüümsust oluliselt teisiti. Poodi ei astuks eriti keegi sisse, see ei oleks külakogukonnas toimiv ärimudel. Keskkond ei anna anonüümsust, anonüümsuse annavad teod, mis neis keskkondades toime pannakse.

Usu alustaladest: anonüümsus, privaatsus, kustutamise võimalikkus.

Turvalisus vs ohutus

Kuidas hakkama saada pigem ohutult kuivõrd turvaliselt? Turvaliselt on lihtne, ohutult mitte nii väga. Veeb on pigem sotsiaalne looming kuivõrd tehniline (Tim Berners-Lee).

Korraldatakse väike rühmatöö, mille käigus grupid üritavad sõnastada kolm ohtu Internetis. Pakutakse välja: valeinformatsioon, stereotüüpse mõtlemise süvenemine, infokadu, ahistamine, sotsiaalsete fenomenide teke, identiteediga seotud ohud, igapäevaelu sõltuvus tehnoloogia olemasolust, väljumine reaalsusest, illusioonide võimutsemine, manipulatsioon.

Moonutatud maailmapilt on üks olulisemaid ohte, mis on suunatud inimesele, mitte informatsioonile ega arvutile. Olemas on ka reaalne oht füüsilisele tervisele, eeskätt selgrooprobleemid laste puhul.

Mis siis sõltuvust tekitab: interaktiivsed mängud, hasartmängud; vähem levinud, kuid siiski võimalikud - sotsiaalvõrgustikud, jututoad, foorumid, poodlemine, pornograafia otsimine ja vaatamine.

Lõpuks võime me elada ükskõik kui kehvas ühiimis, kuid me saame olla õnnelikud ka Internetimaailmas.

Mida Internetis (mitte) teha (Henn Sarv)

Mina ehk Sina ja maailm ehk Internet. Internetist: kõige olulisem on see, mis on elujõuline. Internet on teistsugune tehnoloogiline maailm.

Arvutiga (Internetiga) saab hoida kokku aega, mis kulub suhtlemiseks, meelelahutuseks ja töötegemiseks. Aega kasutatakse jällegi suhtlemiseks, meelelahutuseks, töötegemiseks.

Informatsiooni tootmine inimkonna poolt: kuni 1999 - 12 EB; 2003 - 7 EB; …; 20xx - astroloogia valdkonda kuuluv ennustus.

Internetis suheldakse. Sotsiaalsetes võrgustikes suhtlus ja tegevused, mängud on omamoodi suhtlus, teavutus on samuti suhtlus.

Tehnoloogial on tohutult võimendav roll, kui pidada silmas suhtlust. Kui poleks tehnoloogiat, poleks me näiteks suutnud lennata ümber maakera. Henn Sarv toob välja levinumad suhtlusviisid, millest põhilisemaks on veel e-post. Sarv toob välja identiteediprobleemid näiteks kiirsuhtluse puhul.

Aga - suur hulk sotsiaalsetest võrgustikest on kahtlased, mille puhul ei või täpselt kindel olla, mis seal taga jookseb. Ei maksa mitte kunagi anda mõnele sotsiaalvõrgustikule veebisaidile ette oma kontaktide nimekirja. Ei saa lubada sellist asja, et panna üks ja sama parool ja kasutajatunnus erinevatesse keskkondadesse - näiteks kasutada Gmaili logimiseks tookoha e-posti ja parooli, siit tekib probleeme.

Sotsiaalsed võrgustikud - kes on nemad, kes oled sina, kõigest jääb maha jälg, kõigest ei saa päris aru, robotid ja spämmijad.

Üheks heaks võimaluseks konstruktiivselt sisu luua on näiteks valida Wikipedia ja õpetajatele - lasta õpilastel kirjutada Wikipediasse artikleid teemadel, millel oleks kvaliteeti ja perspektiivi.

Igal allikal on oma usaldusväärsus ja ebausaldusväärsus. Igale allikale tuleb vaadata otsa pilguga, kas ta on usaldusväärne või mitte.

Kõlama jäänud mõte: Internetis postita seda, räägi sellest, ütle seda, millele sa julged alati oma nime juurde kirjutada. Siis ei ole probleemi, kui keegi postitab su mõtted ja öeldu Twitterisse, Facebooki või mujale.

Olen uurinud erinevaid veebiallikaid ja ka teadusartiklite andmebaase ega pole leidnud eriti materjali, mis käsitleks selliste rakenduste kasutamist õpetamisel/õppimisel. OpenSocial on alles jõudnud versioonini 1.0 ja hetkel ei ole kuigi palju tööriistu (on üks Eclipse’i arenduskeskkonna laiendus OSDE), mis võimaldaksid luua sotsiaalseid rakendusi lihtsustatud viisil, eeskätt mittetehnilistel inimestel, kes ei tegele programmeerimisega.

Eesti õpilaste hulgas on väga populaarne Orkuti sotsiaalvõrgustik, kuid selle rakenduste kataloogist ei ole ma suutnud leida ühtki eestikeelset rakendust. Tehnoloogia on aga väga uus ja sotsiaalvõrgustikesse arendajaid tuleb juurde. Minu töö eesmärgiks oleks uurida sotsiaalsete rakenduste kasutamise võimalusi õppetöös meie üldhariduskoolide kontekstis, töötada välja veebipõhine koostevahend (RIA-rakendusena, Rich Internet Application), mille abil mittetehniline õpetaja saab luua oma e-kursuse kasutades materjale, mis pärineksid näiteks olemasolevast õpikeskkonnast (VIKO), õpiobjektide või sotsiaalsetest repositooriumidest, teistest allikatest. E-kursuse loomise/haldamise tööriist peaks võimaldama luua ka õppeülesandeid, anda õpilastele tagasisidet ning jälgida nende käekäiku, ideid arendamiseks olen võtnud üle ka IVA 2 arendusprojekti plaanist.

Õpilane osaleb aga e-õppes sotsiaalse rakenduse kaudu, mille pedagoogilised elemendid, kasutusviisid ja kujundus lähtuvad sellest, kuidas õpetaja kursuse disainis. Sotsiaalne rakendus kui e-kursuse platvorm annaks õppimisele tõenäoliselt võrdlemisi innovaatilise mõõtme; vähemalt julgeksin pakkuda välja sellise hüpoteesi.

Niisugust e-õppe meetodit oleks plaanis mõne kursuse raames rakendada ka järgmisel õppeaastal Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, misjärel saaks teha kokkuvõtted, kuidas see õnnestus - kuidas õpetajatele ning õpilastele meeldis ning kas ja kuidas nende arusaamu õpetamise ja õppimise viisidest muutis.

Magistritööd on plaanis kaitsta Tallinna Ülikoolis 2011. aasta kevadel.

Järgmisel esmaspäeval (08.02.10 kl 13) ja kolmapäeval (10.02.10 kl 15) tahaksin teha arvutiklassis väikese infotunni, mille sisu avaks lühidalt nõnda:

• wiki kasutamine siseveebina
• minu eriti Mac’i-sõbralikud taskuhäälingu (podcast) formaadis videoõpetused ja teised materjalid samas wikis
• teie võimalused podcast’ide salvestamisel kaasa aidata

Aga hoidmaks siseveebi informatiivse, aja- ning asjakohase ja kasulikuna, vajan teie kõigi abi. Saadan teile varsti lingi küsitlusele (mitte listikirja, vaid personaalselt), kus palun põhiliselt kirja panna viiteid teie loodud õppematerjalidele, kodulehtedele, ajaveebidele. Me võiksime need materjalid mingil kujul kokku koguda ning vastavalt süstematiseerida.

Aga infotunnist - oled väga oodatud enda Mac-arvutiga, kuigi see pole ilmtingimata vajalik. Loodan, et meil õnnestub mõnda uut lahendust ka käega katsuda!

Registreerumine on lõppenud.

Siin on registreerunute nimekiri

Samuti räägin pisut sellest, millised keskkonnad meil on VIKO-ga ühendatud ning millised võiksid olla tulevikus. Õppeaasta lõpu poole, mais on tulemas täiesti uue veebipõhise õpikeskkonna demoüritus, mis sisaldab lisaks kõigile VIKO-st tuttavatele funktsioonidele mõnda päris originaalset.

Registreerumine on lõppenud.

Siin on registreerunute nimekiri

Thunderbird’i programmis olemasolevate vahendite abil on mugav saata kirju konkreetsest arvutist mõne hiireklõpsuga paljudele, aga seda postiloendit põhimõtteliselt ei saa kasutada keegi teine. Probleemi lahendab väga edukalt mõni grupitöö-tarkvara, mille üheks, ka meie kooli konteksti tõenäoliselt hästi sobivaks näiteks on Google Groups. Kuid selleks, et kasutada Google’i poolt pakutavaid teenuseid, mis on tõestanud end ülemaailmses mastaabis, peab omama Google’i kontot. Üks Google’i konto võimaldab ligipääsu kõigile Google’i interneti-põhistele teenustele.

Uuest aastast, jaanuaris 2010 on kavas Lilleküla gümnaasiumis e-posti lugemiseks laiemalt tarvitusele võtta niivõrd tõhus tööriist nagu GMail (Google Mail), või kui keegi töötajatest eelistab äärmiselt mugavale veebipõhisele lahendusele Mozilla Thunderbird’i, saab GMail’i postikonto ka sellega liita. GMail’i võiksime asutuses kasutusele võtta päris mitmel põhjusel, tooksin mõned olulisemad:

• igast internetiühendusega arvutist saab postile ligi kiiresti ja ülimugavalt
• kuna tegemist on Google’i rakendusega, sisaldab see tipptasemel otsingut, mille abil leiab kadunud kirjad hetkega
• spämmifiltrid teevad seda, milleks nad on välja töötatud
• on lihtne lugeda posti teiste teenusepakkujate serveritest, mis suudavad suhelda POP või IMAP keeles (natuke peab seadistama)
• mugavad ja sõbralikud vahendid kirja koostamiseks
• kunagi ei pea muretsema mõne kirja kaotamise pärast, kuna ühtki ei pea kustutama
• innovaatilised meilisõnumite organiseerimise võimalused filtrite ja siltide abil
• suutlikus kuvada meilivestlusi lõimituna
• kiirsuhtluse võimalused GMail’i või teiste Google’i teenuste kasutajatega otse veebilehitsejas
• eestikeelne intuitiivselt navigeeritav kasutajaliides
• …

Et Google’i gruppidestki maksimaalset kasu saada, võiks posti lugemiseks GMail’i pruukida. Gruppide (lisavõimalustega postiloendite) kasutamine on lihtne, selleks on loodud veebiliides, mis samuti saadaval eestikeelsena.

Kõigest täpsemalt on kavas rääkida koolitustel, mis toimuvad sel korral kolmel ajal, mille hulgast saate valida endale sobivaima. Materjalid on ette valmistamisel.

Registreerumine on lõppenud.

Siin on registreerunute nimekiri

Tööde saatmise tähtaeg on 15. november 2009.

Täpsem info konkursi kohta:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=255

Seoses konkursiga on tulemas koolituspäev, mida viib läbi Hans Põldoja.

Aeg ja koht:
Reede (09.10.2009) kl 14.00 ruumis 238.

Juttu tuleb LeMill’i keskkonna uutest funktsioonidest ja sellest, kuidas konkursil edukalt osaleda. Õpetajad võiksid tulla sülearvutiga.

Registreerumine on lõppenud.

Siin on registreerunute nimekiri

Lisainfo tarkvara kohta ja allalaadimine:

http://www.mozillamessaging.com/

Neli demovideot katavad järgmised teemad:

• programmi allalaadimine ja paigaldamine;
• väljuva posti serveri lisamine ja tarkvara seadistamine tööks olemasoleva meilikontoga;
• meililistide loomine aadressiraamatusse;
• posti lugemine, listi kirjutamine.

Ekraanivideod on heliga.

Vaata lehel Screencast.com

Tulevikus (alates veebr. 2010) on koolituste materjale plaanis publitseerida taskuhäälingu (podcast) formaadis kasutades Mac’i serveri pakutavaid võimalusi.

Koolitus on suunatud kõigile Lilleküla gümnaasiumi õpetajatele, kes sooviksid Thunderbird’i programmi kohta rohkem teada ja näiteks luua oma klassi jaoks postiloendit.

Kava:

• Programmi allalaadimine, paigaldamine ja seadistamine
• Olemasolevate e-posti kontode kasutamine
• Postiloendid

Koolituse pikkuseks on planeeritud umbes 45 minutit.

Registreerumine on lõppenud.

Siin on registreerunute nimekiri

Beetaversiooni "Tiigrikooli kalendrist" võtsime kasutusele nädal aega tagasi ning hetkel on tehtud päris mitu huvitavat arendusettepanekut. Et kalendrist on plaanis kirjutada ka edaspidi, siis annan projekti kohta pisut taustinfot.

Ressursside planeerimise kalendrist lühidalt

Ideeks on luua ja esialgu Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis kasutusele võtta veebipõhine kalendersüsteem, mis toetuks kooli VIKO õpikeskkonna kasutajate andmebaasile ning mille kaudu saaks broneerida erinevaid ressursse. Kalender peaks andma ülevaate ruumidest/vahenditest, mis saadaval või parasjagu kasutusse antud.

Tehnoloogia, millele rakendus rajaneb

• Serveri pool: PHP/Codeigniter’i raamistik
• Kliendi pool: Javascript/AJAX/jQuery UI komponendid

Järgnevalt on toodud ülevaade sellest projektist.

Projekti nimi

"Tiigrikooli kalender"

Projekti rahastajad

Projekti ei rahastata traditsioonilises mõttes. Tegemist on asutusesisese projektiga, mida teostan isiklike vahendite toel.

Projekti tüüp

arendusprojekt

Projekti teostusetapi kestvus

Umbes 3 kuud (13.07 - 09.10.2009); kuna arvestan 2-nädalase puhverajaga, siis projekti tegevuste täitmise lõpptähtajaks on planeeritud 23.10.2009.

Hetkeseis ning projekti taust

Suvel 2009 nägime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis vajadust sobiva kalendrikeskkonna järele, mis võimaldaks asutuses luua olemasolevate ressursside (ruumide või vahendite) andmebaasi, millele toetuks veebipõhine rakendus, mis kujutaks endast broneerimissüsteemi. Minul, projekti idee autori ja koolis töötava haridustehnoloogina ei õnnestunud leida sobivat vabatarkvaralist keskkonda, mis meie vajadustega sobiks ning kuna eeldused sobiva rakenduse väljatöötamiseks olid head, sai võetud nõuks kalendrikeskkond tarkvaraarendusprojektina teostada.

Täiesti iseseisva projektiga siiski tegemist ei ole. Kuna olen e-õppe huviline ning arendanud mõnda aega õpikeskkonda/testimissüsteemi, mida nimetanud "Tiigrikooliks" (kättesaadav: http://ikool.daniel.ee/beta), siis tekkis hiljuti idee liita kalendrirakendus "Tiigrikooli" alla ning muuta see tulevikus tsentraalse süsteemina ka teiste koolide poolt kasutatavaks.

"Tiigrikooli Lahendused" on täpsemalt 2009/2010. õppeaastal ettevõtlusprojektina realiseeritav haridusasutustele suunatud veebipõhine koostalitlusvõimeline e-õppekeskkond, kuhu kuulub kaks ühise kasutajate andmebaasiga komponenti: e-kursuste korraldamise rakendus ning õppetöös kasutatavate testide, kontrolltööde või küsitluste elektroonilise läbiviimise vahend. Lisaks neile õppetöös kasutatavatele vahenditele oleks kalendri näol tegemist modernse ja minimalistliku broneerimissüsteemiga, mida rakendatakse pilootfaasis Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.

Antud projekti ülesanne

Projekti "Tiigrikooli kalender" ülesandeks on lõplikult välja arendada ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis kasutusele võtta broneerimissüsteemi esimene versioon (1.0) tähtajaks 23.10.2009.

Projekti eesmärgid

Projekti otsesteks eesmärkideks on:

1. Luua kalendrikeskkonna näol kaasaegne ning efektiivne moodus ruumide ja vahendite kasutuse planeerimiseks ning broneeringute haldamiseks liigse keerukuse ja ressursikuluta;
2. Edendada paberkandjal dokumentide hulga vähendamist ning elektrooniliste vahendite kasutamist.

Projekti pikaajaliseks eesmärgiks on üldhariduskoolide ja ka teiste haridusasutuste infotehnoloogilise organiseerituse ning tehnoloogiakasutuse parandamine.

Projekti sihtgrupp

Otseseks sihtrühmaks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi juhtkond ja töötajad, kes saavad tarkvara juurutamise käigus koolitust vahendi kasutamiseks, süsteemi haldamiseks ning teiste juhendamiseks.

Lõpptulemuse kirjeldus

Projekti tegevuste tulemusena on loodud efektiivne ning kooli reaalsetest vajadustest lähtuv ja toimiv tarkvara, see edukalt juurutatud ning läbi viidud kasutajaskonnale suunatud koolitus.

Projekti strateegia

Kaasata oskusteave eelnevalt läbi viidud sarnastest tarkvaraarendusprojektidest; kasutada süsteemi väljatöötamisel uusi veebiarenduspraktikaid (luua RIA või nn. rikkasisuline veebirakendus); luua võimalikult lihtne ja atraktiivne kasutajaliides.

Projekti etapid

• kalendersüsteemi tarkvara spetsifikatsiooni väljatöötamine;
• tarkvara disain ja programmeerimine;
• tarkvara testimine ja hindamine koolis;
• kasutajaskonnale suunatud koolituse läbiviimine.

Hinnatud kasu

Projekt on õnnestunud, kui 2009. aasta 23. oktoobriks on loodud ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis juurutatud vastav tarkvara ning mais 2010 läbiviidava rahuloluküsitluse tulemustest selgub, et tarkvara kasutuselevõtt on parandanud infovahetuse kvaliteeti asutuses vähemalt 75% vastanute meelest "arvestataval määral" võrreldes eelnenud olukorraga.

Kalendersüsteem on kättesaadav Internetis: http://ikool.daniel.ee/beta/calendar/