Interneti ohud ja võimalused
mustandi staatuses
Täna (25. mai 2010) viibin praktilisema rõhuasetusega seminaril "Interneti ohud ja võimalused", mis toimub Rahvusraamatukogus.
Murdes müüte digitaalsest põlvkonnast (Andra Siibak)
Enne kui asuda müüte murdma, tuleks defineerida, mis on digitaalne põlvkond. Erinevatel autoritel on hulk erinevaid arusaamu, mis sellist põlvkonda iseloomustada võiks: digitaalne põlvkond, Neti põlvkond, digitaalsed pärismaalased, …
Digitaalset põlvkonda peetakse iseseisvaks, avatuks, loominguliseks, innovaatiliseks - seda läbi Interneti prisma.
99,9% eesti noortest kasutab arvutit ja Internetti, keskmiselt 3 tundi või veidi rohkem päevas. Nüüd müütide juurde.
Müüt - noored oskavad kõiki Interneti võimalusi kasutada
Võimalusi avastatakse infootsingust kuini interaktiivsete ja loominguliste tegevusteni. Peamiselt tegelevad eesti noored Internetis kiirsuhtlusega, laetakse alla filme, aga arutatakse ka kaaslastega kooliasju. Suhtlemis- ja infootsingu vajadus. Internet kui uus hariduslik meedium - Interneti otsing aitab oluliselt säästa noorte arvates aega, kuna ei pea otsima infot raamatutest.
Müüt - noored on väga aktiivsed sisutootjad Internetti
Aktiivselt tegelesid sisu loomisega suhteliselt vähesed (15% näiteks blogivad, 18% omavad kodulehte). Eelistatakse sisu luua kindla struktuuriga keskkondadesse - suhtlusportaalid, foorumid, kommentaariumid. Vähem kasutatakse loomingulisemat lähenemist nõudva sisu loomise võimalusi - blogid, kodulehed.
Müüt - tüdrukud on aktiivsemad sisuloojad kui poisid
Müüt - õpetajate teadlikkus Internetist on vähesem kui õpilastel
Müüt - eesti lapsevanemad on hoolimatud ja neid ei huvita, mida nende lapsed Internetis teevad
Praegu on käimas uuring - üle-Euroopaline online-riske ja ohtusid ning nendega toimetulekut käsitlev uurimus
Müüt - noored loovad suhtlusportaalidesse profiili selleks, et aega veeta. (N, 11): "kõigil oli ja siis ma tahtsin ka". Sotsiaalsed võrgustikud kui kaasaegne panoptikum. Siiski - kasutamise põhjused on sarnased olenemata vanusest.
Müüt - noored teevad suhtlusportaalides midagi niisugust, millest vanemad ei saagi aru saada
Andra Siibak toob välja, kuidas saada Rate.ee-s populaarseks: ilus välimus, fotode töötlemine; trenditeadlikkus rohkem poiste puhul.
Müüt - Internetis sa võid olla kas või koer
Koer, lambakoer, spanjel, aga sa ei saa olla kass.
Eeskujudeks vanemad populaarsemad kasutajad, meedia- ja reklaamitegelased; meeste puhu matšokultuur, aga ka nn. Mr. Niceguy (poisid, kes vaatavad päikeseloojangut, kaisutavad roosat elevanti, …)
Müüt - eesti noored on tõeline digitaalne põlvkond
Ei, noored turnivad jätkuvalt Interneti võimaluste avastamises redeli esimestel pulkadel, ei ole jõudnud viimasteni, mida iseloomustab loomingulisus ja rikkalike väljendusvõimaluste täielik ärakasutamine, mis väljub etteantud tehnilise struktuuri või konteksti piiridest.
Henn Sarv vs küsija: kust maalt siis tegelikult läheb psühhofüüsiline piir - kust maalt algab suhtlemine in live ja kust maalt lõpeb virtuaalne suhtlemine?
Teeme padipehme maailma (Kalev Pihl)
Miks me teeme koleda maailma, teeme pigem parema, teeme padipehme! Miks tekib tõrge - kas te ostaksite auto, kui te teate, et 1% neist teeb aasta jooksul avarii? Lapsevanemal võib ju tekkida tunne, et miks siis ei võiks olla arvuti asi, mille taga laps istub turvaliselt? Tehke selline arvuti ja Internet, mille taga laps istub kui elades padipehmes maailmas.
Ohud ja kust need tulevad
Kalev Pihl selgitab näite varal (erootikapood keset küla), et Internetis tajutakse anonüümsust oluliselt teisiti. Poodi ei astuks eriti keegi sisse, see ei oleks külakogukonnas toimiv ärimudel. Keskkond ei anna anonüümsust, anonüümsuse annavad teod, mis neis keskkondades toime pannakse.
Usu alustaladest: anonüümsus, privaatsus, kustutamise võimalikkus.
Turvalisus vs ohutus
Kuidas hakkama saada pigem ohutult kuivõrd turvaliselt? Turvaliselt on lihtne, ohutult mitte nii väga. Veeb on pigem sotsiaalne looming kuivõrd tehniline (Tim Berners-Lee).
Korraldatakse väike rühmatöö, mille käigus grupid üritavad sõnastada kolm ohtu Internetis. Pakutakse välja: valeinformatsioon, stereotüüpse mõtlemise süvenemine, infokadu, ahistamine, sotsiaalsete fenomenide teke, identiteediga seotud ohud, igapäevaelu sõltuvus tehnoloogia olemasolust, väljumine reaalsusest, illusioonide võimutsemine, manipulatsioon.
Moonutatud maailmapilt on üks olulisemaid ohte, mis on suunatud inimesele, mitte informatsioonile ega arvutile. Olemas on ka reaalne oht füüsilisele tervisele, eeskätt selgrooprobleemid laste puhul.
Mis siis sõltuvust tekitab: interaktiivsed mängud, hasartmängud; vähem levinud, kuid siiski võimalikud - sotsiaalvõrgustikud, jututoad, foorumid, poodlemine, pornograafia otsimine ja vaatamine.
Lõpuks võime me elada ükskõik kui kehvas ühiimis, kuid me saame olla õnnelikud ka Internetimaailmas.
Mida Internetis (mitte) teha (Henn Sarv)
Mina ehk Sina ja maailm ehk Internet. Internetist: kõige olulisem on see, mis on elujõuline. Internet on teistsugune tehnoloogiline maailm.
Arvutiga (Internetiga) saab hoida kokku aega, mis kulub suhtlemiseks, meelelahutuseks ja töötegemiseks. Aega kasutatakse jällegi suhtlemiseks, meelelahutuseks, töötegemiseks.
Informatsiooni tootmine inimkonna poolt: kuni 1999 - 12 EB; 2003 - 7 EB; …; 20xx - astroloogia valdkonda kuuluv ennustus.
Internetis suheldakse. Sotsiaalsetes võrgustikes suhtlus ja tegevused, mängud on omamoodi suhtlus, teavutus on samuti suhtlus.
Tehnoloogial on tohutult võimendav roll, kui pidada silmas suhtlust. Kui poleks tehnoloogiat, poleks me näiteks suutnud lennata ümber maakera. Henn Sarv toob välja levinumad suhtlusviisid, millest põhilisemaks on veel e-post. Sarv toob välja identiteediprobleemid näiteks kiirsuhtluse puhul.
Aga - suur hulk sotsiaalsetest võrgustikest on kahtlased, mille puhul ei või täpselt kindel olla, mis seal taga jookseb. Ei maksa mitte kunagi anda mõnele sotsiaalvõrgustikule veebisaidile ette oma kontaktide nimekirja. Ei saa lubada sellist asja, et panna üks ja sama parool ja kasutajatunnus erinevatesse keskkondadesse - näiteks kasutada Gmaili logimiseks tookoha e-posti ja parooli, siit tekib probleeme.
Sotsiaalsed võrgustikud - kes on nemad, kes oled sina, kõigest jääb maha jälg, kõigest ei saa päris aru, robotid ja spämmijad.
Üheks heaks võimaluseks konstruktiivselt sisu luua on näiteks valida Wikipedia ja õpetajatele - lasta õpilastel kirjutada Wikipediasse artikleid teemadel, millel oleks kvaliteeti ja perspektiivi.
Igal allikal on oma usaldusväärsus ja ebausaldusväärsus. Igale allikale tuleb vaadata otsa pilguga, kas ta on usaldusväärne või mitte.
Kõlama jäänud mõte: Internetis postita seda, räägi sellest, ütle seda, millele sa julged alati oma nime juurde kirjutada. Siis ei ole probleemi, kui keegi postitab su mõtted ja öeldu Twitterisse, Facebooki või mujale.
