Sotsiaalsete rakenduste kasutamise võimalustest õppetöös
Olen mõnda aega mõtteid mõlgutanud, mida uurida ja luua enda magistritöö raames ning kõige põnevam valdkond tundub olevat sotsiaalsete rakenduste (social applications) kasutamine õppe-eesmärkidel. Täpsemalt pean ma silmas OpenSocial’i API-dele tuginevate rakenduste loomist, mis võimaldaks viia mingi osa e-õppe keskkonna (kas siis suletud või avatuma) funktsioone õppijani teistsugusel, võib-olla atraktiivsemal ja kaasavamal viisil. Nimetatud rakendused võivad töötada kas sotsiaalsete võrgustike keskkonnas (Orkut, MySpace, Netlog, Friendster, …) või eraldiseisvana, kuid igal juhul kasutatakse neis sotsiaalvõrgustike tuge (on olemas ligipääs neis võrgustikes loodud andmetele nagu profiil, sõprade andmed, uuendused jne).
Olen uurinud erinevaid veebiallikaid ja ka teadusartiklite andmebaase ega pole leidnud eriti materjali, mis käsitleks selliste rakenduste kasutamist õpetamisel/õppimisel. OpenSocial on alles jõudnud versioonini 1.0 ja hetkel ei ole kuigi palju tööriistu (on üks Eclipse’i arenduskeskkonna laiendus OSDE), mis võimaldaksid luua sotsiaalseid rakendusi lihtsustatud viisil, eeskätt mittetehnilistel inimestel, kes ei tegele programmeerimisega.
Eesti õpilaste hulgas on väga populaarne Orkuti sotsiaalvõrgustik, kuid selle rakenduste kataloogist ei ole ma suutnud leida ühtki eestikeelset rakendust. Tehnoloogia on aga väga uus ja sotsiaalvõrgustikesse arendajaid tuleb juurde. Minu töö eesmärgiks oleks uurida sotsiaalsete rakenduste kasutamise võimalusi õppetöös meie üldhariduskoolide kontekstis, töötada välja veebipõhine koostevahend (RIA-rakendusena, Rich Internet Application), mille abil mittetehniline õpetaja saab luua oma e-kursuse kasutades materjale, mis pärineksid näiteks olemasolevast õpikeskkonnast (VIKO), õpiobjektide või sotsiaalsetest repositooriumidest, teistest allikatest. E-kursuse loomise/haldamise tööriist peaks võimaldama luua ka õppeülesandeid, anda õpilastele tagasisidet ning jälgida nende käekäiku, ideid arendamiseks olen võtnud üle ka IVA 2 arendusprojekti plaanist.
Õpilane osaleb aga e-õppes sotsiaalse rakenduse kaudu, mille pedagoogilised elemendid, kasutusviisid ja kujundus lähtuvad sellest, kuidas õpetaja kursuse disainis. Sotsiaalne rakendus kui e-kursuse platvorm annaks õppimisele tõenäoliselt võrdlemisi innovaatilise mõõtme; vähemalt julgeksin pakkuda välja sellise hüpoteesi.
Niisugust e-õppe meetodit oleks plaanis mõne kursuse raames rakendada ka järgmisel õppeaastal Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis, misjärel saaks teha kokkuvõtted, kuidas see õnnestus - kuidas õpetajatele ning õpilastele meeldis ning kas ja kuidas nende arusaamu õpetamise ja õppimise viisidest muutis.
Magistritööd on plaanis kaitsta Tallinna Ülikoolis 2011. aasta kevadel.
